Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: ,,Demokraatia on halvimatest parim," ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud
rakendada) · Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahusust, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu · Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu Voltaire Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. · Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud valitsejad suudavad reformide abil ühiskonda paremaks muuta Rousseau Ideaalset riigikorraldusvormi, üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. · Rousseau jaoks sai ideaalne riik olla ainult väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kuid isegi sellisel juhul jäi ta pessimistiks, sest rahva hääled olid äraostetavad · Rousseau kahtes ka parlamentaarses demokraatias, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab otsuseid vastu võtma vaid enda huve arvestades Venemaa aegsed absolutistlikud valitsejad Eestis
annaabi.ee 
