organ luuakse pädevuse andmisega (pädevus = õigus luua õigust) haldusorgan on HmS §8 Organite jaotus: * monokraatsed – otsustajaid on üks * kollegiaalsed – otsustajaid on kolm või enam (tres facsiunt collegium) - allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige) ! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? � IV teema: pädevus pädevus – riigikorralduslikus tähenduses – milline isik (organ) on loodud täitma üht või teist avalikku ülesannete Pädevuse liigid (Mauren HÕ §1 III on pädevuste kohta): * esemeline ehk sisuline– sisulised ülesanded, mille eest organ vastutab * territoriaalne – millise piirkonna eest organ vastutab; ruumiline tegevus valdkond * instantsiline – hierarhia puhul, siis milline tasand on pädev konkreetse juhtumiga tegelema * funktsionaalne – ainult organi juhil on õigus midagi teha Loeng 9.03
valdkonnas) on antud kantslerile (selles mahus, kui talle on antud pädevusi, on ta haldusorgan)) Organite põhiliigid: - Monokraatorganid kui otsustajaid on üks - Kollegiaalorganid kui otsustajaid on mitu (Ernits: ilmselt vähemalt 3, kuna 2 otsustajaga on keeruline otsustada enamusi ei saa moodustada; Rooma: tres faciut collegium) Pädevus: Juriidilises mõttes: õigus luua õigust Riigikorralduslikus (haldus) õiguses mõiste kitsam: milline koht või organ on määratletud täitma üht või teist ülesannet 4 liiki: - Esemeline pädevus isikule antud sisulised pädevused - Territoriaalne pädevus isiku või organiruumiline tegevusvaldkond - Institutsionaalne pädevus puudutab haldusorgani kohta haldusorganite hierarhias (vertikaalne võimujaotus haldusorganite struktuuris) - Funktsionaalne pädevus organisisene pädevuse määratlemine
annaabi.ee 
