kui ka Helmstede juhtimisel mõned Taani maakonnad. Segadusterohkel perioodil otsustas Rootsi riiginõukogu valida riigieestseisja kuningaks ja Gustavil ei olnud kuningaks saamise vastu midagi. Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras kiiremas korras suurematesse lossidesse ja kindlustesse ametitesse talle ustavad foogtid. Foogtide ülesanne oli maksude kogumine ja rahval silma peal hoidmine ja sellest Gustavile ette kandmine. Riigikoosoleku tulemusena kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult vaimulike kohtute ees, piirati märgatavalt kerjusmunkade tegevust ja määrati veelgi suurem osa kirikutuludest kuningale. Tänu sellele suurenesid kuninga varandused väga suurel määral kogu kirikule kuulunud rikkus riigis kuulus nüüd kuningale. 1528. aastal sai Gustav Vasa lõpuks kroonitud. See oli 4 aastat peale seda kui ta Strängnäsis kuningaks valiti. Kroonimine kindlustas tema võimu, sest see andis talle
Lübecki võlga ja et palgasõdureid palgata ja üleval pidada. Aga tema välja kuulutatud uued maksud ajasid rahvast veel rohkem närvilisemaks ja vihasemaks. Selleks et ära hoida rahvarahutusi saatis Gustav igasse linna kutsed riigikoosolekule, et inimestega kokku leppida uutes muudatustes. Riigikoosolek Alguses taheti koosolek pidada Söderköpingis, Dalarna lähedal, aga kuna Dalarnas olid inimesed väga vihaselt meelestatud ja oli oht ülestõusuks, muudeti riigikoosoleku asukoht ära. Koosolek leidis aset aastal 1527 Västeråsis. Gustav saabus sinna 260 liikmelise ratsaväe ja õllega, et muuta tulemusi endale sobivamateks. Riigikoosolekul võtsid sõna kõikide eluvaldkondade esindajad. Kodanluse nõuded puudutasid põhiliselt seda, et maakohtades oli kauplemine keelatud ja oldi vastu kõikidele lisamaksukoormistele. Talupojad ei olnud rahul katoliiklike jumalateenistuste ära jäämisega, kuid nad olid ühisel meelel selles, et jätavad
annaabi.ee 
