Kui rakendada põhiõiguste mõiste määratlemisel materiaalset kriteeriumi, ei sisaldaks see säte põhiõigust, kuna tegemist ei ole klassikalise vabadusõigusega liberaalses traditsioonis. Põhiseaduse § 37 lg 1 lause 1 sisaldub aga põhiseaduse teises peatükis, mis kannab pealkirja "Põhiõigused, vabadused ja kohustused" ja on expressis verbis formuleeritud individuaalse õigusena. Materiaalne kriteerium ei ole põhiõiguste mõiste määratlemisel adekvaatne. Puhtalt liberaalse riigikontseptsiooni vastu kõneleb see, et Eesti riik on põhiseaduse preambula kohaselt rajatud vabaduse kõrval ka õiglusele. Samuti mainib põhiseaduse § 10 demokraatliku õigusriigi kõrval ka sotsiaalset õigusriiki, viidates vabadusest hoopis erinevatele riigi alustalade hulka kuuluvatele põhiväärtustele. Lisaks sätestab põhiseaduse § 28 lg 2 lause 1 individuaalse õiguse riigi abile puuduse korral. Liberalismi idee on seega põhiseaduse üheks, kuid mitte ainsaks nurgakiviks.
Rahuläbirääkimised Vestfaali linnas olid suurejoonelised, nagu oli seda olnud ka kolmekümneaastane sõda. Leping, mis selle sõja lõpetas, kirjutati alla 30. jaanuaril 1648. 24. oktoobril 1648 kirjutati alla keiser Ferdinand III, Saksa printside, Prantsusmaa ja Rootsi vaheline leping. 1659. aastal alla kirjutatud Püreneede lepingut peetakse samuti mõnikord osaks Vestfaali rahust. Vestfaali rahu on üks võimalikke uusaja alguspunkte ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus. Saksamaa edasise arengu jaoks tähistas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti. Suur Põhjasõda. Venemaa astub plaanile Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja
annaabi.ee 
