suhe), kus selle seose pooled esinevad ÕNi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. ÕN realiseerub õigussuhtes. ÕS elemendid: Õigussuhte subject, Õigussuhte object Subjektiivne õigus ja Juriidiline kohustus moodustavad õigussuhte sisus 12. Kohtusüsteem. Eestis toimub kolmeastmeline KS. Koosneb maa-ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1.aste), ringkonnakohtutest (2. Aste) ja Riigikohust (3.aste) 13. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (TsÜS) – sisaldab juriidilise isiku mõistet ning üldregulatsiooni. TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted 14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud
karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seega leiab Riigikohus, et sanktsiooni ülempiiri määramine alaealisele vastavalt KarS §-i 45 lõike 2 kohaselt on põhjendamatult ebaõiglane võrreldes täisealisena kuriteo toime pannud isikutega. Järgmisena toob Riigikohus maakohtu poolt arvestamata süüd kergendavad asjaolud uuesti päevavalgele, mille kohasalt pidanuks maakohtu karistus üheksast aastast kindlasti madalam olema. Lisaks häirib Riigikohust veel ringkonnakohtu apellatsiooni kaebuse väidete sisuliselt käsitlemata jätmine, sest karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Riigikohus otsustab saata kriminaalasja uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtusse, arvestades KrMS § 340 lg-st 1 tulenevalt peab
annaabi.ee 
