pühendumuse ning suunavate kommentaaride eest. 8 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon Inimõiguste üks alusakt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 4 artikkel 1 algab sedastusega, et kõik inimesed sünnivad vabadena. Õigus vabadusele ja turvalisusele on üks olulisemaid inimõigusi, sest sellest oleneb paljude teiste õiguste ja vabaduste kättesaadavus ja vaba kasutamine.5 Riigikohuski on oma lahendis nr 3-1-2-2-11 sedastanud, et õigus vabadusele on põhiseaduse üks olulisemaid põhiõigusi6. Õiguse isikuvabadusele ja puutumatusele sätestab ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni7 (EIÕK) artikkel 5, mille punkt 1 kohaselt on igaühel õigus isikuvabadusele ja puutumatusele ning kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras järgmistel juhtudel: seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu
Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. Täpsemad juhised selle kohta, kes mida teeb ja kuidas kohtuistung käib, on kirjas KrMS §-des 266, 268...286, 297...304. Riigikohuski on selle kohta üht-teist öelnud. 3-1-1-7-14, 3-1-1-89-13 (kohtumenetluse võistlevus) Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende järgi otsuse tegemises.