proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Eestis toimib isikuvalimiste, mitte aga poliitiliste valimiste põhimõte. Riigikogu liige pole seotud valimistel omandatud mandaadiga, mis tähendab tema mitteseostust valimistel antud lubadustega ja õigust vabalt teha vajalikke poliitilisi otsuseid. Riigikogu tööorganid määratletakse PS IV peatüki ja Riigikogu kodukorra seadusega ja nendeks on Riigikogu esimees, Riigikogu juhatus, Riigikogu fraktsioonid, Riigikogu komisjonid ja Riigikogut teenindav Riigikogu Kantselei. 26.Riigikogu korralised ja erakorralised valimised. Riigikogu korralised valimised toimuvad PS §60 kohaselt märtsikuu esimesel pühapäeval igal neljandal aastal pärast Riigikogu eelmisi valimisi. Erakorralised valimised toimuvad vähemalt 20 ja hiljemalt 40 päeva pärast nende väljakuulutamist PS §97 (valitsuskabinetile umbusalduse avaldamine Riigikogus),105 (rahvahääletusele pandud seaduseelnõu läbikukkumine) ja 119
1. Valimised piltlikult otsast peale. Valimiskogu ette pääsevad riigikogus kaks edukamat kandidaati, kuid lisaks neile võivad valijamehed omakorda esitada kandidaate (kuni u 16 kandidaati). Nüüd valitakse selles voorus kaks edukamat kandidaati, kes lähevad II vooru 2. I vooru kaks edukamat. Siin võetakse arvesse ka kehtetud hääled, ehk siis on võimalik, et II voorus kukuvad valimised läbi. Kui valimised peaks siin läbi kukkuma, hakkab presidendi valimine otsast peale riigikogut. Valimised võidab see, kes saab valijameeste enamuse. · Kui I voorus jäävad II ja III kandidaat võrdsele pulgale, siis läheb II vooru edasi see, kes on vanem · Ka I voorus on sees kehtetud sedelid Poleemikat otse- ja kaudsete valimiste üle · 2003 olid pea kõik parlamendi erakonnad nõus otsevalimistega, aga seda mõtet pole tänaseni ellu viidud · Otsevalimiste ainus pluss ongi see, et rahvas saab presidendi valimistel osaleda, kuid
annaabi.ee 
