Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1)
,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisv...
Kui Saksa okupatsioon kokku varises, alustas Konstantin Pätsi valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitamist. Pea- ja sõjaministrina oli tal otsustav sõna Vabadussõja alustamisel. Tema juhtimisel loodi riigiaparaat ja võitlusvõimeline sõjavägi, muretseti välisabi ja vabastati maa vaenlastest. Liberaalse demokraatia ajajärgul (1920-1934) juhtis Konstantin Päts viit valitsust, istus riigivanema toolil kaugeltki kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus ta 1931 veebruaris taas riigitüüri hoidma. 12. märts 1934 pani Konstantin Päts koos kindral Johan Laidoneriga demokraatia kaitsmise sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, kitsendati kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Sellega algas autoritaarne ajastu Eesti iseseisvuse lühikeses ajaloos.
Pääste- komitee esimehena juhtis KP 24.veebruar Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja moodustas esimese Eesti Ajutise Valitsuse, kuhu ta kuulus pea-ja siseministrina. Kui Saksa okupatsioon kokku varises, alustas KP valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitust.Pea- ja sõjaministrina oli tal otsustav sõna Vabadussõja alustamisel. Liberaalse demokraatia ajajärgul (1920-1934) juhtis KP viit valitsust, istus riigivanema toolil kaugelt kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus KP 1931 taas riigitüüri hoidma. 12 12.märts 1934 pani KP koos kindral Johan Laidoneriga demokraatia kaitsmise sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks KP ettepanek moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja KP valiti selle järgi 21
annaabi.ee 
