16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1991 Riigikodu/presidendi valimine 10.09.1992 4 kanditaati 1.voorus(rahvas valis):Andres Tarand, Lagle Parek, Lennart Meri, Arnold Rüütel edasi jõudis Meri ja Rüütel. 2.valimised 6.okt valisid rahvas ja riigikogu Rüütli ja Meri vahel. Peaministriks sai Mart Laar. Eesti rahvaesindus, mis võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni oli eesti vabariigi ülemnõukogu, 1992.a. põhiseaduse töötas välja põhiseaduslik assamblee. Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam
24. veebruaril 1992.a anti lipp taas EÜS-ile. 23 märts kuni 14 september 1992.a oli lipp restaureerimisel. Tänaseks asub lipp taas Eesti Rahvus Muuseumi hoidlas. Sini-must-valge lipu tagasitulek 21. oktoobril 1987.a lehvis julgete noorte algatusel lipp üle mitmete aastakümnete Võrus korraldatud miitingul. 23. juunil 1998.a legaliseeriti rahva survel sinimustvalge värvikolmik rahvusvärvidena. 20. augustil 1991 lõppes okupatsioon ja taasiseseisvus Eesti Vabariik. Riigikodu kinnitas riigilipu kasutamise korra ning ühendas rahvus- ja riigilipu Eesti lipuks.
President ja Riigikogu Tasakaalustava võimalusena on presidendile antud õigus saata laiali Riigikogu (väga erandlikel juhtudel) ja kuulutada välja erakorralised valimised. · President võib välja kuulutada uued Riigikogu valimised, kui Riigikogu on avaldanud umbusaldus valitsusele või peaministrile. Paragrahv 89, st et siis kui Riigikogu ei suuda 14 päeva jooksul välja kuulutada peaministrikandidaati. · Presidendi ülesanne on kuulutada välja Riigikodu korralised valimised ning kutsuda kokku ja avada Riigikogu uue koosseisu esimene istung. President teeb Riigikogule ettepaneku mitmete kõrgete riigiametnike ametisse nimetamiseks: · Riigikohtu esimehe, · Eesti Panga nõukogu esimehe, · Riigikontrolöri, · Õiguskantsleri kandidaadi esitab Riigikogule president. See tähendab, et president peab leidma kandidaadi, kes parlamendi enamuse arvates sobib sellele ametikohale. President tunnustab
annaabi.ee 
