ja uskmatust tõrjuv, püüab jätta ekslikku muljet, nagu oleks eetika religiooni ainuõigus ning religioon inimeste elu ja kultuuri vältimatu osa; 2. kuuldes XXI sajandi teadmistepõhise ja ilmaliku ühiskonnakorraldusega vastuolus olevatest plaanidest vähendada loodusteaduste õpetamise mahtu; [3] [4] 3. arvestades ristiusu väikest kandepinda tänapäeva Eesti ühiskonnas; [5] [6] 4. märgates kõige kõrgemal riiklikul tasemel tehtavaid riigikirikule tunnuslikke eelistusi ühele religioonile (riigiasutuste lippude õnnistamine, kaplanaat vanglates, Kaitseväes, Eesti Vabariigi aastapäeval toimuv jumalateenistus riigijuhtide osavõtul, palve kristliku jumala poole Kaitseväe paraadi ajal, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna evangeelne arengukava [7] jm [8]); 12 5. lugedes peaminister Andrus Ansipi ühemõttelisest toetusest kristlusele ja selle
nimetades selle vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks (Neitsimaa). Ning last not least: Elisabethi ajastu andis maailmakirjandusele William Shakespeare'i (15641616). Stuartid Inglismaa troonil Nagu Elisabeth oli soovinud, läks pärast tema surma Inglise troon Mary Stuarti pojale, Sotimaa kuningas James VI-le. Inglismaa troonile astus ta James I nime all [160325]. Nii nagu Elisabeth, toetus ka James I anglikaani riigikirikule, rünnates ühtaegu nii katolitsismi kui puritaanlust, vaatamata sellele, et nii katoliiklased (kuna tegu oli Mary Stuarti pojaga) kui ka puritaanid (sest kuningas oli sotlane) lootsid tema toetusele. 5. novembril 1605 paljastati Londonis püssirohuvandenõu (Gunpowder-Plot). Äärmuskatoliiklane Guy Fawkes kavatses parlamendi koos kuningaga õhku lasta, paigutades Westminster Abbey keldrisse 36 püssirohuvaati. Üks vandenõulastest paljastas ettevõtmise ning
annaabi.ee 
