Komandörikohad sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut. Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga-jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki- rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid.
Komandörikohad sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut. Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga-jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki-rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid.
annaabi.ee 
