Vormiliselt oli tähtsaimaks kohalikuks võimumeheks Riia peapiiskop, ent ordu ei soovinud sellega leppida. Sellegi tüli taustaks oli esialgu paavsti- ja keisrivõimu vastuolu. Maa kindlama alistamise ja välispoliitilise olukorra stabiliseerumise järel puhkes Vana- Liivimaal 1297. aastal esimene kodusõda. Hiljem peeti neid korduvalt, kusjuures võitlevad pooled kaasasid neisse ka naaberriike, isegi paganlikke leedulasi. Siiski tekkis kohalikel riigikestel ühiste ohtude tõttu (mässumeelsed põlisrahvad, välisvaenlased) teatud ühtekuuluvustunne. Vana-Liivimaa kujutas endast väga lõdvalt kokkuseotud konföderatsiooni. Oma võimu kindlustamiseks läänistasid maahärrad - Taani kuningas ja piiskopid -suure osa oma siinsetest valdustest. Tasuks maavalduse eest pidid läänimehed kandma sõjateenistust. Läänid ei olnud läänimeeste omand, vaid eluks ajaks antud valdus, kuid tavaliselt läänistati see isa surma järel pojale
sotsiaalselt kui ka ideaalis. Keskklassi revolutsioon toimus pr revolutsiooni päevil. Abbe Sieyes pr revolutsiooni aegne liberalist. Saksamaal on liberalismi peamine rajaja Karl von Rotteck, kes oli ka ajaloolane, kes kirjutas kodanluse ajaloo. Tema peatöö liberalismi osas ,,Lehrbuch des Vernunftrechts und der Staatwissenschaften" 1829-1835. see polnud ainult riigiteoreetiline vaid ka saksa ajaloo realismile alusepanija. Ta oli suur preisi ühendamise vastane, rõhutades, et kui saksamaa riigikestel on olla vaba ilma ühendamata, on see olla parem kui preisi hegemoonia all ning mittevaba. SBs liberalismi aluseks Adam Smithi ,,The Wealth of Nations" poliitökonoomia rajaja. Smithi arvates oli rikkuse allikaks töö ja tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada, et liberaalne vaba turumajandus toimiks, mitte ei sekkuks. Adam Smithi teooriaid arendas edasi David Ricardo ,,poliitökonoomia printsiipides". Ta siiski kritiseeris veidi Smithi,
annaabi.ee 
