Sotsiaalne partnerlus Motiiv Arusaam, mille kohaselt üha keerukamateks muutuvates tegevustingimustes ei ole võimalik edukalt hakkama saada ilma ühiskonnas peituvate väga erinevate huvide ja kompetentside kaasamiseta otsustamisse, teisalt soov ületada võõrandumisnähtused radikaalse detsentraliseerimise 8 ja demokratiseerimise kaudu. Tunnused Erinevalt turukesksest jätkustsenaariumist ja riigikesksest konservatiivsest stsenaariumist on sotsiaalse partnerluse arengutee tugevalt kodanikuühiskonna keskne. Otsustusprotsess on avalik ja läbipaistev. Avalikku sfääri puudutavad otsused kujundatakse riigi ning kodanikuühiskonna partnerluse põhimõttel, tugev on erasektori, riigi ja kolmanda sektori koostöö majanduses, eriti teenuste pakkumisel. Toetajad Stsenaariumi käivitumise tõukejõuks võib olla Põhjamaade poliitilise kultuuri mõju jätkuv
-Rahvuslikud valitsused kontrollivad üleüldist EL otsustetegemise suunda ning kiirust -Ükski valitsus ja sellest tulenevalt ükski riik ei ole kohustatud aktsepteerima otsuseid peamistel teemadel, millele nad on vastu. -Rahvusteülesed institutsioonid nagu komisjon ja Euroopa Kohus ei oma iseseisvat suurt võimu, aga funktsioneerivad kui rahvuslike valitsuste kollektiivse tahte elluviijad. Palju kasutatud variatsioon riigikesksest mudelist on consociationalism – originaalselt loodud selleks, et selgitada kuidas osad demokraatlikud riigidm, mis on teravalt jagunenud sisemiselt, saavad funktsioneerida sujuval ja stabiilsel maneeril, antud mudel annab kasulikke perspektiive EL funktsioneerimisse. Consociational riigid omavad tavaliselt järgmisi tunnuseid: -On olemas sotsiaalne segmentatsioon mis võib aga ei pea olema geograafiliselt piiritletud ning olemas on mitu poliitiliselt tähtsat jagunemisliini riigis.