Selleks, et kuningas saaks midagi teha , oli tal vaja vasallide nõusolekut ja heakskiitu, sest kui valitseja oleks teinud vasallidele vastumeelseid otsuseid, poleks need tema ideid rahaliselt toetanud. Sellega kasvas suurfeodaalide osakaal riigivalitsemises , mis muutis võimu palju ebastabiilsemaks, kui see oli vasalli ja senjööri suhete algusaastatel. Teine suur nõrkus oli killustatus. Näiteks Saksa- Rooma keisririik koosnes rohkem kui 600-st keisrivõimu suhtes õige iseseisvast riigikesest. Järk- järgult omandasid suurfeodaalid oma läänil aina rohkem õigusi ja kuninga võim pidevalt nõrgenes. Lääniisand sai endale peamised riigivõimu funktsioonid nagu maksude kogumine ja kohtumõistmine. Feodaal võis omal maal vabalt kehtestada uusi seadusi ja kõrgeid makse ilma kelleltki selleks nõusolekut küsimata. Sõjast ja sõdimisest oli saanud paljude inimeste peamine sissetulekuallikas ja elumõte. Rahuaegadel aga polnud midagi teha oma sõdimisoskustega
sammastel on vaid dekoratiivne ülesanne, kandvaks konstruktsiooniks on hoopis võlvkaared. Tüüpilisteks dekoratiivseteks detailideks kujunesid ka täisnurkselt seinast esile tungivad simsid fassaadi kaunistavate mittekandvate sammaste kohal. [ibid] Joonis 8. Colosseum. [1] 8 Roomlased ehitasid üles impeeriumi, mis koosnes alguses paarist Itaalia riigikesest ja laienes hiljem läände kogu Euroopasse. Roomlased näitasid ülemvõimu nii seadustetegemise kui ka territooriumi valitsemisega. Nad ehitasid sirgeid teid ja avalikuks kasutamiseks mõeldud tsiviilhooneid. Seal, kus kreeklased kasutasid sambaid ja talasid, eelistasid roomlased müüre. Tellistest või väikestest kividest ehitatud müürid võisid ulatuda palju kõrgemale ning avad võisid olla igas suuruses, kaared said olla poolringikujulised. [10]
annaabi.ee 
