,,Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt" Juta Vallikivi 4. detsember, Postimees Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi
seadused ja õigusaktid. Kuna põhiseadus on riigi tähtsaim seadus, siis alapeatükk toob välja paragrahvid, mis määratlevad keelekasutust. § 6. „Eesti riigikeel on eesti keel“ (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011). Riigikeeles avaldatakse seadused jt ametlikud dokumendid, ta on riigiorganite töökeel ning teda kasutatakse ametlikus asjaajamises, samuti kohanimedes ja üldkasutatava teabe allikates, ta on põhiline õppekeel haridusasutustes ning riigikeelne peab olema ka meedia. Eelneva võib lahti seletada selliselt, et eesti keel on avaliku võimu teostamise keel ja Eesti ametlik keel (Merusk jt. 2012: 92). § 51. „Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt
annaabi.ee 
