Riigikaitse Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi
393 jj., 443 jj.). Kuigi seadus vastab põhiseadusele ja selle loojate seisukohtadele, tuleb ka praktikas teostatav valimine muuta sisuliseks, teatud kriteeriumitest lähtuvaks. Anglosaksi maade tüüpi vandekohut põhiseaduse § 56 ega 13. peatükk ei võimalda. 7 RIIGIKAITSE 7.1 Nimeta vabal valikul kolm väeosa, kus teenivad ajateenijad! Lääne, Lõuna ja Põhja kaitseringkonnad. 7.2 Nimeta Eesti vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid! Kaitsevägi, kaitseliit ja küberkaitse. 7.3 Nimeta vabal valikul kolme juhtumit, mille puhul on Kaitsepolitseiamet paljastanud korruptsiooni või mõne muu Eesti julgeolekut ohustanud kuriteo. 1. 2002 kevad avastas KAPO väga suure koguse lõhkeainet. (Leiti 4 meest, kellel oli ilmatu suur kogus lõhkeainet ja saadi teada, et nad tahtsid seda edasi müüa.) 2. 2005 suvi paljastas KAPO grupi korrupeerunud tolliametnikke. (Võeti kinni palju
kutsuda ka reservõppusele. Reservõppus on omamoodi täiendkoolitus, kus korratakse varem õpitud oskusi ja täiendatakse neid uutega, näiteks tutvutakse uue moodsa relvastuse või sõjatehnikaga. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmee põhimõttena. Eesti riigikaitse teostamisel rakendatakse demokraatlikule riigile omast tsiviilkontrolli. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeeriumi haldusalasse. Demokraatlikult valitud ja ametisse nimetatud täitevvõimuorganid otsustavad kaitseväe kasutamise üle, eraldavad sellele raha ja teostavad järelevalet. Kaitsejõude juhib kaitseväe juhataja, sõja ajal kaitsevõe ülemjuhataja. Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit
annaabi.ee 
