Riho Terras. Sõjaajal juhib neid aga kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kindlasti on Eesti riigikaitsel nii häid külgi kui ka halbu. Mina oskan siinkohal tuua välja mitmeid plusse. Eesti riigikaitse rajaneb lisaks Eesti kaitsejõududel ja vabatahtlikel ühendustel ka välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl, mis toimib eelkõige Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) raames. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal iseloomustas olukorda riigikaitselise kogemuse puudus. Alustati alles sõjaväeliste struktuuride
siiski vajab arstiabi ja korrakaitsjate pidevat valmisolekut. Sama kehtib ka kurjategijatega. Võimalikest ohtudest rääkides on ka muidugi sõda ja sõjaline tegevus suur julgeolekurisk, aga seda võib vältida või lihtsalt vähem karta kui teisi ohte, sest suurt osa eesti julgeolekus määravad kindlasti Euroopa Liit ja NATO. Tänu sellele, et Eesti on NATOs kaitseb meid ka USA nagu ütles President Obama oma külaskäigul Tallinnas. Muidugi ka Eesti enda riigikaitsel on suur osa Eesti julgeoleku tagamisel Riigikaitse tagab valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse. Eesti julgeolek saab kindlalt järk-järgult paremaks ja tugevamaks, Eesti on alles noor riik ja Eestil on veel palju ruumi areneda. Hetkelise hinnangu järgi võib kindlalt õelda, et Eesti julgeolek on väikse riigi kohta hea. Majanduse ja keskkonna probleemide poole pealt areneb Eesti julgeolek ka märkatava kiirusega
majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Välis -ja julgeolekupoliitika olulisemad aspektid Soome välis - ja julgeolekupoliitika kujundamine seisneb peamiselt järjekindlal ja tõhusal vä- lispoliitikal,ühiskonna toimimise tagamisel ning kodanike elu edendamisel.Samuti põhineb ka turvalisusel, heaolul ning ka tugeval riigikaitsel. Oluline on ka omada aktiivset rolli Euroopa Liidu liikmesriigina ja seeläbi osalemine rahvusvahelistes otsustusprotsessides,osaleda ÜRO ning ka teiste ülemaailmsete ja piirkondlike organisatsioonide tegemistes. Üldiseks eesmärgiks on tugevdada Soome julgeolekut ja rahvusvahelist mõjuvõimu ning edendada riigi huvisid, arvestades ka kasvavat rahvusvahelise koostöö vajadust.Soome julge- olekupoliitika aluseks on tugev kaitsevõime. Soome toetab püüdlusi tugevdada Euroopa Liitu,
annaabi.ee 
