teel tarvitada vägivalda. Vastutasuks on riik lepingu järgi kohustatud kaitsma oma kodanikke sise- ja välisvaenlaste vastu. Esimesel juhul ähvardab oht nende üksikisikute poolt, kes ei pea kinni ühiskondlikust lepingust ja kasutavad illegaalset vägivalda. Sellest riiklikust eesmärgist võib tuletada riikliku korrakaitsefunktsiooni. Teisel juhul ähvardab oht väljastpoolt riigipiire mõne võõrriigi poolt. Sellest riiklikust eesmärgist tuleneb riigikaitsefunktsioon. Kokkuvõttes on niisiis tegemist riigi esimeste ja peamiste funktsioonidega tagada riigis kord ja pakkuda kaitset välisvaenlaste vastu. Preambula sama lõige püstitab riigi ees teisegi eesmärgi rajada riigikord, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Artur-Tõeleid Kliimann on avaldanud arvamust, et selle formuleeringuga on silmas peetud kollektiivseid
Vastutasuks on riik lepingu järgi kohustatud kaitsma oma kodanikke sise- ja välisvaenlaste vastu. Esimesel juhul ähvardab oht nende üksikisikute poolt, kes ei pea kinni ühiskondlikust lepingust ja kasutavad illegaalset vägivalda. Sellest riiklikust eesmärgist võib tuletada riikliku korrakaitsefunktsiooni. Teisel juhul ähvardab oht väljastpoolt riigipiire mõne võõrriigi poolt. Sellest riiklikust eesmärgist tuleneb riigikaitsefunktsioon. Kokkuvõttes on niisiis tegemist riigi esimeste ja peamiste funktsioonidega tagada riigis kord ja pakkuda kaitset välisvaenlaste vastu. Preambula sama lõige püstitab riigi ees teisegi eesmärgi – rajada riigikord, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Selle formuleeringuga on silmas peetud kollektiivseid lähtekohti vastandina liberaalsetele individualistlikele elementidele. 1992
annaabi.ee 
