Sellisel juhul on Vabariigi Presidendil õigus ettepaneku tegijale ära öelda ja viimane on sunnitud otsima 9 uut kandidaati. Vabariigi Presidendi riigikaitsealased volitused on küllaltki ulatuslikud — tegemist on Eesti riigikaitse kõrgeima juhiga. Riigikohus on seda sätet tõlgendades leidnud, et riigikaitse kõrgem juht ei saa olla ainult sümboolse võimuga ja seega ei tohiks täidesaatev võim riigikaitsealaseid otsuseid langetades Vabariigi Presidendist mööda minna. Reaalpoliitiliselt on aga ilmselge, et täidesaatev võim kaitseministeeriumi näol suudab riigikaitsealaseid küsimusi lahendada efektiivsemalt, millest tulenevalt ongi riigikaitse juhtimine jagatud mitme erineva organi vahel. Teisalt loob võimu säärane killustatus muidugi probleeme — nii näiteks on Vabariigi Presidendi ja täitevvõimu vahel tekkinud korduvalt lahkarvamusi Eesti kaitseväe juhataja sobivuse üle oma ametikohale
41. Millest sõltub tavaliselt kõige enam see, kui palju keegi teenib? a) inimese poliitilisest kuuluvusest b) inimese vanusest c) nõudlusest selle inimese oskuste järele d) riiklikult kehtestatud minimaalpalgast 42. Riigieelarve on a) eeloleva aasta tulude ja kulude plaan b) aruanne riigi varadest ja võlgadest c) aruanne eelmisel aastal kulutatud raha kohta d) jooksva aasta tuluaruanne 43. Millisel põhjusel võiks riigi valitsus alandada makse? a) et aidata finantseerida riigikaitsealaseid uurimistöid b) et aeglustada inflatsioonitempot c) et alandada intressimäärasid d) elavdada majandust 44. Tavaliselt inflatsiooniperioodil a) saavad kasu laenuandjad ja hoiustajad b) saavad kasu need, kellel on kindlad sissetulekud c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad
NATO. Tallinn, 2004. Almann, L. Eesti riigikaitse juhtimine. Tallinn, 2003. ! Asmus, R. NATO avanemine. Tallinn, 2005. Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioo- nid 19952005. Tallinn, 2005. Turvalisema maailma poole: meie jagatud vastutus. Ohtusid, väljakutseid ja muutusi käsitleva [ÜRO] kõrgetasemelise paneeli aruanne. Eesti Vabariigi Kaitseministeerium, 2005. Valik riigikaitsealaseid artikleid. Kaitseministeerium, 2005. Uuenev NATO. NATO, 2004. www.eata.ee www.nato.int 42 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded Eesti kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldusele omasest demokraatli- korraldatud relvastatud struktuu- ku juhtimise põhimõttest lähtudes. rid. Kaitsejõudude ülesanne on Demokraatlikult valitud ja ametisse