aktsendita ja nad suhtuvad juba venelastesse kes elavad Eestis kui võõrastesse ränduritesse / .../ (nr 2). /.../ meie juba siis polnud sellised, no minu kogukonna ümbruskonnas nagu Venemaal /.../ (nr 4). Isiku tasandil arendatakse välja mitmikidentiteete. Näiteks on leitud, et venelastel Eestis on Eesti poliitiline identiteet, kuid samal ajal vene etniline identiteet. Seega ei kaota kultuur oma tähtsust. Kultuur kaotab tähtsuse ning olulisemaks muutub riigiidentiteet. Enne Eesti iseseisvumist oli venelastel valdav NLi identiteet. Selle suuna järgi ei toimu seoses olude muutusega kultuurilise identiteedi oluliseks muutumist. Seda suunda pole erinevad uurijad kinnitanud. Kokkuvõtteks võib öelda, et mitte-eestlaste identiteedi edasine kujunemine on võtmeküsimus Eesti ühiskonna ja muulaste vaheliste suhete kujunemises Varasemad uurijad on Eestis elavate venelaste iseloomustamisel toonud välja järgmised punktid:
n Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d) n Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused n Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana n Suveräänsus: n Sisemine: tegevusvõime ja ulatus n Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine Koostöömudeleid n Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reziimid n Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne