ning võib isegi omada tahet. Ta võrdleb keha-hinge vahelist seost „ideede” maailma ja meelelise maailmaga.Hing tunneb kehas end vangistatult ja ootab pääsu vabadusse aga „ideede” maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged, kes on priid halbadest mõjudest. Platon peab oluliseks hinge osaks mõistust, mis moodustabki hinge olemuse. Inimest kujutab Platon kui ühiskonna liiget, kes elab teistega kooskõlas. Kuna Platon väitis, et on hinges näinud „riigiideed”, siis seetõttu on tal olemas ettekujutlus ideaalsest riigist. Tema jaoks on tähtus riigi ühtsus ja terviklikkus ning üldise heaolu tagamine. Ideaalriigi ülesehitus sarnaneb hingele, kuna igale ühiskonnaklassile vastandub üks hinge omadus: valvur – mõistus, sõdur – emotsioon, tööline – iha. Igal klassil on omad kohustused ja õigused. Valvuriteks on valitud filosoofidest valitsejad, kes seda ühiskondlikku elu juhivad ning nad asetsevad Platoni ideaalriigi tipus
matemaatikale. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. 2.1 Plaatoni ideaalriik Platon väidab oma hinge olevat näinud "riigiideed" ja teab seetõttu, milline peab olema ideaalne riik. Kõige tähtsam on tema jaoks riigi terviklikkus ja ühtsus. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid, kes annavad riigile tarkuse ja juhtides võtavad vastu tarku otsuseid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi kolm seisust: filosoofidest valitsejad,
annaabi.ee 
