EL riigiabialane regulatsioon on Eestis otsekohalduv ja riigiabi järelevalvet teostab Euroopa Komisjon. Üldiselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi soodustades teatud ettevõtjaid, Euroopa Liidu poliitikaga kokkusobimatu, sest see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Küll on aga teatud tingimused, mille täitmisel on võimalik viia riigiabi andmine Euroopa Liigu toimimise lepinguga kooskõlla. Riigihankelepinguid kasutatakse kaupade ja teenuste (uurimused, tehniline abi, koolitused, reklaamiteenused, infotehnoloogiaseadmed jne) ostmiseks. Riigiasutuste pakutavatele lepingutele võivad kandideerida kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Riigihangetega tegeleb Euroopa Komisjon. Eesti siseselt sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ja vastutused Riigihangete seadus. 1. RIIGIABI
Teatud piirides on nii seadusandjal kui asutustel endil võimalik valida, kas avaliku ülesande täitmine peaks toimuma avalik-õiguslike või eraõiguslike abinõudega. Lisaks avalike ülesannete täitmisele võivad avalik-õiguslikud isikud ka puhtalt kasu teenimise eesmärgil tegutseda ettevõtjana.7 Tüüpiliselt loetakse Eestis ja teistes Euroopa riikides eraõiguslikeks: riigi vara haldamist, kasutusse andmist ja piiratud asjaõigustega koormamist; varalisi abitehinguid, eelkõige riigihankelepinguid ja riigi vara võõrandamist, laenude võtmist, andmist ja garanteerimist, tehinguid immateriaalvaraga, vara pärimist; töösuhteid riigiasutustes vastandina avalikule teenistusele; 5 Seoses tolliinspektori poolt tekitatud kahjuga, RKHK 3-3-1-77-07. 6 Eesti meistrivõistluste ja maavõistluste korraldamine, samuti rahvusvahelistele tiitlivõistlustele lähetamine spordialaliidu või -föderatsiooni poolt ei ole avalik-õigusliku funktsiooni täitmine, RKHK 3-3-1-19-06