vastavalt WTO lepingutes sätestatule (näiteks kodumaine toetus põllumajanduses, päritolureeglid, tolliväärtuse määramine); · mitte rakendada kvantitatiivseid piiranguid impordile või muid analoogset mõju omavaid mittetariifseid meetmeid (näiteks litsentsid, kvoodid vms), mis ei ole kooskõlas WTO sätetega. Täiendavalt kohustus Eesti ühinema WTO raames sõlmitud kahe mitmepoolse kaubanduslepinguga - Riigihankeleping ja Tsiviilõhusõidukikaubanduse leping. · WTO tegutsemispõhimõtted GATT-il põhinev kaubandussüsteem oli rajatud neljale lihtsale põhimõttele, mis omakorda kandusid hiljem edasi WTO-sse, kus neid laiendati teenusteja intellektuaalomandi kaitsele: Esimene reegel lubab kaitsta kodumaist tootmist välismaiste konkurentide vastu, tingimusel, et kaitset rakendatakse üksnes tariifide kaudu ning hoitakse madalal tasemel.
WTO multilateraalse regulatsioon põhineb asutamislepingul ja kolmel aluslepingul: GATT ja selle siduslepingud, teenustekaubanduse üldleping (GATS General Agreement on Trade in Services) ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS Trade Related Intellectual Property Rights). Lisaks on WTO all nn. mõnepoolsed kaubanduslepinguid, mille osalisteks on vaid mõned WTO liikmed, näit. tsiviilõhusõidukikaubanduse leping (Agreement on Trade in Civil Aircraft) ja riigihankeleping (GPA - Government Procurement Agreement). WTO lepingutega seondub ka tugev ühine vaidluste lahendamise mehhanism, mille kaudu organisatsiooni liikmed kehtestavad oma õigusi ning lahendavad lepingute täitmisel tekkivaid erimeelsusi. WTOsse jõudvad vaidlused tulenevad harilikult ettevõtete või nende liitude poolt valitsustele edastatud teabest raskuste kohta, millega nad puutuvad kokku oma toodete turustamisel välisturgudel. Lisaks on WTO osaks ka Kaubanduspoliitika ülevaatuse
toetus põllumajanduses, päritolureeglid, tolliväärtuse määramine); 7 · mitte rakendada kvantitatiivseid piiranguid impordile või muid analoogset mõju omavaid mittetariifseid meetmeid (näiteks litsentsid, kvoodid vms), mis ei ole kooskõlas WTO sätetega. Täiendavalt kohustus Eesti ühinema WTO raames sõlmitud kahe mitmepoolse kaubanduslepinguga - Riigihankeleping ja Tsiviilõhusõidukikaubanduse leping. WTO ja Venemaa 1986 aastal pöördus Nõukogude Liit avaldusega saada WTO jälgijastaatus eesmärgiga liituda WTO täieõiguslikuks liikmeks tulevikus. USA keeldus avaldust läbivaatamast põhjendades seda sellega, et NSVL on plaanimajandusega riik, mis ei sobi vabakaubandusprintsiipidega. Alles aastal 1990 sai Nõukogude Liit WTO jälgijastaatuse. Aastal 1993 pöördus Venemaa ametliku avaldusega WTO liitumiseks. Aastal 1995
annaabi.ee 
