Tooraine NLst, toodang Nõukogude Liitu ja võõrtööjõu sissetoomine. Eelisarendama hakati masina-, metalli-, keemia- ja põlevkivi tööstust. Eriti tormiliselt viimast. Kergetööstus muutus teisejärguliseks. Erasektor kaotati. 1947.a. 1944 septembris taastati 1940. maareform. Talude maks. suurus võis olla 30 ha, ülejäänu jagati uusmaasaajatele. Võeti ära maad inimestelt, keda süüdistati kollaboratsionismis. 173 äravõetud maadest jäeti riigifondi, need jäid ülesharimata. 1947.a võeti vastu otsus kolhooside loomiseks ja kulakluse likvideerimiseks. Selleks, et talud astuksid kolhoosidesse suurendati maksukoormat e. riiginorme. Suurte talude maksud ulatusid kuni 100%. Kulak käsutas võõrtööjõudu ja omas põllutöömasinaid. Kui inimene polnud nii rikas siis nimetati kulaku käsilaseks, kui meelsus polnud riigitruu. 1948 lõpul võeti vastu ÜKP salajane direktiiv kulakluse kui klassi likvideerimise kohta, mis pidi toimuma
Asutav Kogu võttis Maaseaduse vastu 10. okt 1919. Selle alusel võõrandati kogu mõisamaa, Vene-aegsed riigimaad ja osa kirikumaadest, samuti mõisate hooned, põllumajandustehnika, kariloomad ja mitmed ettevõtted. Võõrandatud maa kompenseerimist otsustati hiljem arutada. Muude riigistatud maade eest tasuti kohe, kuid vähem kui nende päris väärtusest. Seda seepärast ,et riigil ei olnud raha ja rahvas ei mõistnud, miks peaks maksma ajaloolistele vaenlasetele. Võõrandatud maa läks riigifondi. Põllumaad jagati välja asunudtaludena ja just esmajoones Vabadussõja meestele. Sellega asendus suurmaapidamine väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud ja vähenes maata meeste arv, tekkis ka lojaalne väikeomanike kiht Maaseaduse täiendamine – maa päriseks ostmine, tasude maksmine, popsiseadus, uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed. Majandusbuum: idaorientatsioon, tööstuse arendamine, kaubandus, krediidipoliitika;
annaabi.ee 
