Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab. Negatiivsed küljed: Erafirmasid on vähe ja riigifirmasid palju. Riik määrab koguse ja kauba. Need on negatiivsed küljed, sest kui on palju riigifirmasid ning kauba ja selle koguse määrab riik, siis on ainult ühesugune kaup. Ei ole, mille vahel valida ja inimesi ei arenda see ka, sest nad ei saa luua ise firmasid ja neid juhtida. See ei motiveeri inimesi samuti, sest kogu kasum läheb riigile. Positiivsed küljed: Riik määrab hinna ja kvaliteedi. See on positiivne, sest siis peaks hinnad ju väiksemad olema, kui riik hinna määrab
süüdlast ning riigifirma kahjumi ei maksa kinni mitte poliitikud, kes asja eesotsas peaksid olema vaid Eesti rahvas. Siinkohal tooksin näiteks Estonian Airi, mis teenis omale eelmine aasta suure kasumi. Firma etteotsa pandi tundmatu mees Soomest ning asjadel lasti minna oma rada pidi. Kui Estonian Airil oleks olnud korralik kontroll, ei oleks lubatud ka sellises probleemil tekkida. Veel enam, parteid kasutavad riigifirmasid enda rahakoti täitmiseks. Vormiliselt määrab nõukogu liikmeid ametisse küll minister, kuid sisuliselt otsustatakse nõukogu koosseis partei peakontoris. Suur osa annetustest tuleb riigifirmade nõukogude liikemelt ja seda niinimetatud vastuteenena. Siin kohal teeksingi mina riigifirmadele rangema kontrolli ja muudaksin nad palju avalikumaks, et ka riigikodanikud, kes nende eest maksavad, näeksid, mille eest nad maksavad.