Pärast Sokratese surma reisis ta LõunaItaaliasse, Sitsiiliasse ja Egiptusesse, kus ta sõlmis sidemeid pütagoorlaste liiduga. Aastal 390 eKr tuli Platon Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysus Esimese naisevend. Seal sattus ta ebasoosingusse oma liigse vabameelsuse eest. Ta müüdi orjaks, kuid üks tema õpilane ostis ta vabaks. Aastal 388 eKr asutas ta Ateenas akadeemia. Tema kaks järgmist Sürakuusa reisi, mille eesmärgiks oli veenda Dionysus II tema riigifilosoofiat rakendama, jäid tulemusteta. Aastatel 361 347 (Platoni surmaaasta) tegutses ta Ateenas filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamike dialoogide tegelaseks on tema õpetaja Sokrates. Tihti kõneles Sokrates dialoogides Platoni omaenese mõtteid
Seal sattus ta ebasoosingusse oma liigse vabameelsuse eest. Ta müüdi orjaks, kuid üks tema õpilane ostis ta vabaks. 388 eKr rajas ta Ateenasse linna lähedal filosoofiakooli Platoni Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Tema kaks järgmist Sürakuusa reisi, mille eesmärgiks oli veenda Dionysus II tema riigifilosoofiat rakendama, jäid tulemusteta. Aastatel 361- 347 Platoni surmaaasta tegutses ta Ateenas filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis
Filosoofia on pärit Kreekast. Platon eritas eetikat (õpetus õigest käitumisest), loogikat (õpetust mõtlemise seaduspärasustest) ja esteetikat (õpetus tajumisest). Tema õpilane Aristoteles nägi filosoofias midagi enamat kui õpetaja ning eristas metafüüsikat (õpetus loomuliku teadmise taga seisvatest üldistest tegelikkuse seadustest), natuurfilosoofiat (selle alusel on tekkinud loodusteadused), retoorikat (õpetus argumenteerimisest), riigifilosoofiat. Uue aja filosoofilises mõistmises (kuni Kantini) kujutab filosoofia endas metafüüsikat või ontoloogiat (õpetus olemisest), loogikat, eetikat, esteetikat, tunnetusteooriat. Üksikteaduste eraldumine filosoofiast toimus loodusteaduste puhul 17. ja 18 saj, teiste teadusvaldkondade puhul veidi hiljem. Õiguse ja riigi filosoofia olid algselt üldise filosoofia klassikalisteks ainevaldkondadeks. 19. saj kaotasid nad sellise rolli ja sellest alates tegelevad õiguse ja riigi
annaabi.ee 
