Oluline oli valgustuse valikuline rakendamine: ei soovitud kõigutada seisusliku ühiskonna struktuuri: talupoegi ei vabastatud. Välispoliitikat valgustus ei mõjutanud. II: Põhiseaduslik monarhia. Tekkis, kuna tunnetati, et absolutism alati piirab kodanikuvabadusi (meelevaldsust pole võimalik elimineerida). Eeskujuks oli Suur Britannia. Arendajaks oli Prantslane Montesquieu (1689-1755). Montesquieu oli jõukas jurist, kes kohandab loodusteadusliku mõtlemisviisi riigifilosoofiale. Esimeseks tema oluliseks teoseks on ,,Pärsia kirjad" (1721), mis irooniliselt kritiseerib Prantsusmaa absolutismi. Peamiseks teoseks on ,,Seaduste vaimust" (1748), mis räägib, et riigi meelevaldsuse välistab Inglise- pärane poliitiline süsteem, ta arendas edasi Locke võimude lahususe teooriat: 1) Valitsejale kuulub täitevvõim 2) Seadusandlik võim kuulub rahva esindusorganile 3) Eelmistest sõltumatu kohtuvõim
Saksa maailmas 2. Põhiseaduslik monarhia (Montesquieu 1689-1755): absolutismi ja valgustuse ühendamine pole võimalik, kuna isevalitsus piirab kodanikuvabadusi. Eeskuju SB 3.Rahva suveräänsus (Rousseau 1712-1778): rahvas on nii võimu allikas kui ka selle võimu kasutaja ... tänapäeva demokraatia algus. Montesquieu · Jõukas jurist, kes kohandab loodusteadusliku mõtlemisviisi riigifilosoofiale · ,,Pärsia kirjad" (1721): kritiseerivad iroonilised prantsuse absolutismi · ,,Seaduste vaimust" (1748): peateos... Riigi meelevaldsuse välistab inglisepärane poliitiline süsteem. Montesquieu võimude lahususe teooria 1. Valitsejale kuulub täitevvoim 2. Seadusandlik võim kuulub rahva esinduskogule 3. Sõltumatu kohtuvõim · Nii tekib tasakaal kui üks võim piirab teist ja tulemuseks on kodanikuõiguste puutumatus. Montesquieu mõju
annaabi.ee 
