Missugune on õnnestunud kõne ja hea kõneleja. Kõnesid on peetud juba antiikajast saadik. Välja on kujunenud kõneliigid ning nende otstarve on erinev. Kõne eesmärk võib olla informeerimine, propaganda ja veenmine või inimeste tunnete mõjutamine. Tänapäeval analüüsitakse eeskätt riigiesindajate või avaliku elu tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ? Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem
mõjutada kujunevat rahvusvahelist tavaõigust. · Kui mõni riik ei soovi olla seotud uue kujuneva rahvusvahelise tavaõigusega, peab ta selle tavaõiguse kujunemise järgus sellele selgelt ja järjekindlalt vastu vaidlema (persistent objector) · Tõendid riikide piisavalt ühesuguse käitumise allikad: o Poliitilised avaldused o Peaassemblee resulotsioonid 2 o Riigiesindajate sõnavõtud konverentsidel o Diplomaatiline kirjavahetus o Rahvusvaheliste lepingute ettevalmistusmaterjalide kommentaarid o Siseriiklik õigus, valituse pressiteated, korraldused ja toimingud o Rahvusvahelised lepingud · Üldise arvamuse kohaselt on kõik uued riigid õiguslikukt seotud eksisteeriva rahvusvahelise tavaõigusega Lepingud · Rahvusvaheline leiping on kahe või enama rahvusvahelise õiguse subjekti
annaabi.ee 
