kohustustega piiritletud sunniviisiline õppimine. Jah, gümnaasium on vabatahtlik, kuid meil puudub võimalus valida, kuidas me oma teadmisi kinnitame. 2014. aasta lõpetajate tulemuste kokkuvõttes on näha, et keskmised tulemused, võrreldes eelmiste aastate omadega, on langenud (Himma, 2014). Olukorra teeb veel kurvemaks teadmine, et enamik gümnasistidest ei soovi tulevikus minna ülikooli õppima matemaatika, eesti keele või võõrkeelega seostuvat, kuid kohustuslike riigieksamitega jäävad meie oma valikud tagaplaanile. Leian, et kõiges on võimalik kompromiss, seega pakun välja, et seadusesse viidaks sisse muudatus, mille kohaselt gümnaasiumi lõpetaja peab valima kaks eksamit kolme kohustusliku seast ning lisaks valima üha meelepärast õppeaine, milles samuti sooritab riigieksami. See tagab õpilastel võimaluse näidata oma teadmisi nii üldainetes kui ka neile meelepärases aines.
minutilist tundi koos mitme suure pausiga vahepeal. See võimaldab nii õpilastele kui ka õpetajatele rohkem puhata. Soomes pole õpilastel koduõpetajaid ega järelaitamistunde. Kõlab selline põhimõtte nagu, pingutatakse klassides võimalikult palju, et kodus ei jääks midagi teha. 4 Samuti ei jäeta ka õpilasi klasse kordama ning probleemseid lapsi aidatakse5. Soome koolides on vähem testimist seevastu aga rohkem õppimist. Õpetajad ei pea muretsema iga- aastaste tasemetöödega ega riigieksamitega. Õpetajal on võimalik võtta vastutus õppekava ja õpetamise eest.6 Koolides kasutatakse õpilase hindamiseks enasmti numbrihindeid skaalal 4-10. 1 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 2Ibid. 3 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) 4 Ibid. 5 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 6 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) Tunnistust saadakse kaks korda aastas
annaabi.ee 
