Inglismaa võim nõrgenes ja Ameeriklased hakkasid ent tundma iseseisvaks. ---------------------------------------------------------------------- ------ 18. sajandil Inglismaa tõusis maksud. See ei meeldinud Ameeriklastele ja nad tahtsid sõja alustama. Algas isesisvuse sõdu sõda. 4. Juulil 1776 aastal Philodelfias kolooniatekongress võttis vastu iseseisvusedeklogatsiooni mille juht oli George Washington. Dekloratsiionis oli kirjutatud, et kõik 13 kolooniad hakkavad olema isesisvaks riigideks. 4. juulil ameerikas tähisatakse iseseisvusepäeva. 1781 a Ameerika võidis Iseseisvuse sõja ja nad kopituleerisin Inglastel. 1787 aastal kehetsati põhiseadusi milles oli kodanikuvabad ja demokraatia ning födiralvõimud. Födiralvõim tegeles poliitikuka ja majandusega. Uuus riik sai nimerk Aameerika Ühiksriigid. Osariigide võimkonda jäi majandus, haridus ja õiguskord.
Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis
annaabi.ee 
