2. Riigi eelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutisioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigi eelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiastuste lõikes. Riigitulude prognoos, riigikulud ja finantseerimistehingud moodustavad kokku riigieelarve. 3. SKP/SKT? Sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud, ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal.
Esimene rahvahääletus 1932. aasta augustis lõppes napi läbikukkumisega. Mõni kuu hiljem esitasid vabadussõjalased oma põhiseaduse projekti. Riigikogu viies koosseis eelistas aga põhiseaduse koostamise jätta enda kätte. Täiendatud eelnõu pandi teist korda rahvahääletusele 1933. aastal, kuid seegi kukkus läbi. Läbikukkumine oli masendavalt suur. Kolmandale rahvahääletusele otsustati panna vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu. Samal ajal vähenes riigiastuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondade aadressil. Mitmel rahvakoosolekul toimusid füüsilised kokkupõrked. Ebapopulaarseks kujunes eriti 1933. aastal moodustunud Jaan Tõnissoni valitsus. Levisid kuuldused kavandatavast vägivaldsest riigipöördest. Tõnissoni valitsus oli sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanikuõigusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle. Suleti mitmed poliitilised ühingud, sealhulgas Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
annaabi.ee 
