notari vastuvõtule ega notarit koju kutsuda; Notarite Kojal ei ole andmeid notarite poolt tehtud konkreetsete notariaaltoimingute kohta; Notarite Koda ei lahenda notariaaltoimingute tegemisel tekkinud õiguslikke vaidlusi ega anna notaritele konkreetsete notariaaltoimingute tegemiseks kohustuslikke juhtnööre; Notarite Koja juures ei säilitata ametist lahkunud notarite poolt tõestatud avalikke dokumente ega notariaalregistreid, mis kuuluvad üleandmisele riigiarhiivile (teatud juhtudel võivad need olla ajutiselt Notarite Koja valduses seoses üleandmise ettevalmistamisega); Notarite Koda ei ole varem tegutsenud riikliku notariaadi õigusjärglane (Notarite Koda). Nagu eeltoodust välja võib lugeda on Notarite Kojal kanda vastutusrikas roll notarite usaldusväärsuse ja kutse-eetika tagamisel. Kõigest eelnevast lähtudes saame järeldada, et notar on täiesti sõltumatu avalik-õigusliku
või kohaliku omavalitsuse arhiivid. Riigi arhiivid on Rahvusarhiiv, maa-arhiivid ja eriarhiivid. Kohaliku omavalitsuse arhiivid on linna- ja vallaarhiivid ning kohalike omavalitsuste ühisasutusena moodustatud arhiivid. Arhiveerimine arhivaalide korrastamine, kirjeldamine, nende üleandmine arhiivi Arhiivindust korraldab Eestis Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv koosneb kahest kesksest arhiivist: Riigiarhiiv ja Ajalooarhiiv. Riigi- ja Ajalooarhiivide tööd korraldavad maa-arhiivide tööd. Riigiarhiivile alluvad: · Harju maa-arhiiv · Lääne-Viru maa-arhiiv · Saare maa-arhiiv · Läänemaa maa-arhiiv Ajalooarhiivile alluvad: · Viljandi maa-arhiiv · Pärnu maa-arhiiv · Tartu maa-arhiiv · Valga maa-arhiiv · Jõgeva maa-arhiiv Kohaliku omavalitsuse arhiivid: · Linnaarhiivid: Tallinna linnaarhiiv, Narva linnaarhiiv, Maardu linnaarhiiv · Vallaarhiivid · Valdade ja linnade ühisahriivid 4 3
annaabi.ee 
