25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. riigiametisse võis kandideerida iga inimene, kuid seda siiski said lubada endale ainult jõukad, kes said oma aega pühendada riigiametile. 2.Puuda eristada suursuguste roomlaste kasvatuse kreekapäraseid ja roomalikke jooni. Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu koduõpetajaid või saadeti poisid ja vahel ka tüdrukud 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse aluseid. Suursugustes peredes jätkus hariduse andmine pikemat aega, sest poegadest kasvatati riigitegelasi, selleks õpetati kreeka ja ladina keelt, kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat.
25.Peatükk. Ühiskond ja eluolu 1.Leida Rooma vabariigiaegse riigikorra ja seisusliku ühiskonna vahelisi seoseid. Roomas oli seisuslik ühiskond. Osaliselt määratlesid seisustevahelisi piire ka seadused. Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senti-aristoktaatia. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. riigiametisse võis kandideerida iga inimene, kuid seda siiski said lubada endale ainult jõukad, kes said oma aega pühendada riigiametile. 2.Puuda eristada suursuguste roomlaste kasvatuse kreekapäraseid ja roomalikke jooni. Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu koduõpetajaid või saadeti poisid ja vahel ka tüdrukud 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse aluseid. Suursugustes peredes jätkus hariduse andmine pikemat aega, sest poegadest kasvatati riigitegelasi, selleks õpetati kreeka ja ladina keelt, kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat.