Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitsesid Roomas esialgu 7 kuningad, kolm viimast etruskid. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.. 10) Rooma vabariik ja selle korraldus res publica, peaaegu terve rahvas võttis valitsemisest osa. Patriitsid ja plebeid moodustasid kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kõik kodanikud seaduse ees pmst võrdsed. Riigikord aristokraatlik, eesotsas riigiamentikud magistraadid- ja vanemate nk senat. Riiki juhtisid üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriite kui ka rikkaid plebeisid. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. 11) Rooma tõus suurriigiks : armee Vallutussõdadega sai Roomast Vahemere ümrbust hõlmav suurriik. Pidevateks vallutusteks oli vaja sõjaväge. Rooma armee koosnes elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid kodanike hulgas, sõltusid väepealikust
3. Kohtuvõimu organ KOHUS 4. Järelvalveinstitutsioonid riigi kontroll, õiguskantsler, inspektsioonid(tervisekaitse) · Riigiasutuste iseloomulikud jooned: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavaf palgalised, riigiamentikud(avalikud teenistujad) · Tegeletakse avaliku haldusega, s.o poliitiliste otsuste igapäevase ja plaanipärase elluviimine riigi- ja omavalitsus asutuste poolt. · Siit omakorda mõiste avalik poliitika ehk halduspoliitika, s.o tegevus, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teentuste ja inimeste toimetuleku korraldamine. · Halduspoliitika näited: majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspol.
annaabi.ee 
