kultuurid ei ole erineva väärtusega, vaid on lihtsalt erinevad. Kultuuridevahelisi erinevusi märgates ei tohiks neile väärtushinnanguid anda. Kohanemine võõras kultuuris ei tule ilma raskusteta, aga oluline on olla valmis muutusteks enda suhtumises ja käitumises. Mida vähem ollakse teadlikud teistest kultuuridest, seda enam kasutatakse ainsa võrdlusena oma kultuuri. Lühikese tutvumisreisi ajal on võimalik teha tähelepanekuid igapäevaelust: kunstist, tehnoloogiast, riietumistavadest ja käitumisest, ent need tähelepanekud on pinnapealsed ja olulisem on õppida mõistma kultuuri tausta ehk miks inimesed toimivad just nimelt teatud moel. Kultuuride võrdlemine on kasulik tegevus, sest nii hakatakse enam mõistma oma kultuuri ja süveneb arusaam teisest kultuurist. (Pajupuu 1996: 25) 5 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad
Kultuur moodustub materiaalsest ehk nähtavast kihist ning selle aluseks olevast mõtlemisviisist: ajaloolise pärandina saadud usulistest, poliitilistest ja esteetilistest väärtushinnangutest ja iseendastmõistetavatest põhioletustest suhtumises teistesse inimestesse, aega, kohta, ümbrusesse jne. Juba lühikese tutvumisreisi ajal võime teha pinnapealseid tähelepanekuid kultuurist: arhitektuurist, inimeste riietumistavadest, käitumisest, kunstist, kasutatavast tehnoloogiast, igapäevastest tarbeesemetest, söökidest, lõhnadest jne. See on kultuuri nähtav osa. Ent sellest palju olulisem on õppida mõistma kultuuri tausta seda, miks inimesed toimivad just nimelt teatud moel. Kultuur on just see, mis teeb meist välismaal välismaalased. Oma kultuuri mõistmine teeb meil võõra kultuuriga kohtumise kergemaks. Inimene, kes järgib oma kultuuri kirjutamata seadusi, näeb neid ka teise kultuuri inimeste elus
annaabi.ee 
