soojuspidavus ja kehaline aktiivsus) mõju ning seda võib otseselt kasutada soojusliku mugavuse kriteeriumina. Kombineerides sisekliima projekteerimiskriteeriumi (CR 1752, 1998) ja hoonete energia- tõhususe projekteerimise lähteparameetrite standardi (EVS-EN 15251:2007, asendab endist sisekliima standardit EVS 839:2003) piirsuurusi, võib hoonetes, kus ei ole mehaanilist jahutust, on võimalik avada aknaid ja valida riietatust, erinevate sisekliimaklasside temperatuuride piirsuurused esitada Joonis 3.2 kujul. Käesolevas uuringus on ruumitemperatuuri hindamisel kasutatud madalaima sisekliima klassi (III) piirsuurusi: talvel +19…25 C. Tabel 3.2 Sisekliima klasside kirjeldus (EVS-EN-15251) Sisekliima Selgitus Prognoositud Soojusliku soojusliku soojusliku mugavustunde
ainult piiratud ajal aastast. + 0,7 Joonis 7.3 Sisetemperatuuri kriteeriumid kolmes erinevas sisekliima klassis. Kombineerides sisekliima projekteerimiskriteeriumi (CR 1752, 1998) ja hoonete energia- tõhususe projekteerimise lähteparameetrite standardi (EVS-EN 15251, asendab endist sisekliima standardit EVS 839) piirsuurusi, võib hoonete, kus ei ole mehaanilist jahutust, on võimalik avada aknaid ja valida riietatust, erinevate sisekliimaklasside temperatuuride piirsuurused esitada Joonis 7.3 kujul. 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid Hoonepiirete pika kasutusea üheks eeltingimuseks on nende probleemidata niiskustehniline toimivus. Sise- ja väliskliima tingimused on ühed olulisemad tegurid, mis mõjutavad hoonepiirete ja tarindite niiskustehnilist käitumist. Sisekliima ja