A TALLINN 2008 Täna 23.07.08 käisin KUMU Kunstimuuseumis. LEPO MIKKO Maalikunstnik Lepo Mikko (Leonid Mikk) sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. 1. Pildi pealkiri on ,,Perekond´´ 1942 a. (Õli) Pildil on näha naist sülelapsega, meest kes tõmbab piipu ning tagapool on näha meest kes teeb tööd. Tundub nagu naine riidleks mehega kes piipu tõmbab. Tegevus toimub maakohas. Naisel on peas valge rätik, seljas valge pluus ning jalas pruun seelik. Lapsel on seljas sinine bodi. Mehel kes tõmbab piipu on seljas valge pluus, tumesinine vest, valged püksid, ning peas tumesinine müts. Mehel kes teeb tööd on seljas tumehall pullover, hallid püksid, ning peas must kaabu. 2. Pildi pealkiri on ,,Keskhommik´´ 1943 a. (Õli)
aga, et nad ka midagi meelde jätaksid seda ei tasu neilt oodata. Kontrolltöö materjal on neil meelest läinud pool tundi peale tööd. Teine asi, mis veel aitaks on see, et õpetajad peaksid rohkem kiitma õpilasi. Tänu sellele kasvab õpilaste heameel ja nad saavad aru, et nad teevad midagi hästi. Neile hakkab see aine üha rohkem ja rohkem meeldima ja tulemused selles aines kindlasti tõusevad. Samas, kui õpetaja üldse ei kiidaks õpilasi, vaid ainult riidleks nendega siis ei oleks õpitulemused nii head, kuna õpilastel puudub motivatsioon. Kolmandaks peaksid olema klassides võrdsete tasemetega õpilased. Kui osad õpilased on tugevamad ja teised nõrgemad, siis lapsed suhtuvad õppimisse erinevalt. Kõrgema tasemega lapsed ei pea pingutama, et tõusta kellestki kõrgemale, nad on selle juba saavutanud. Madalamatasemega lapsed pingutavad jällegi, et saavutada ka paremaid tulemusi ja kuuluda paremate hulka. Selline pingutamine on
lähisuhete loomine ja säilimine raske ning võimalik vaid lühiajaliselt (Kõiv 2003). 16 Autor loodab, et tulevikus muudetakse lastekodude struktuur ümber, mis hõlmaks kasvatajate kompetentsust ning paremaid ja usalduslikke suhteid lastega. Autor ise on viibinud lastekodus mõnda aega ja kasvatajad olid väga erinevad üksteisest. Põhiliselt täitsid nad vaid korrapidaja rolli, mis tähendas seda, et lapsed omavahel ei kakleks ega riidleks. Kasvatajad olid ükskõiksed ja usaldust ei tekkinud kellegi vastu, sest ega kasvatajatel ei olnud mahti kuulata, sest oli vaja pisemaid lapsi kantseldada. Suuremad lapsed kasvasid nii öelda oma pead. Põhilised reeglid olid, et söögikordadeks ollakse kohal, õigel ajal tõustaks üles ja mindaks magama, et oleks õpitud (seda kontrolliti ainult algkoolis käivatel lastel) ja üks kord nädalas tuli oma tuba koristada.
annaabi.ee 
