Päevalistele maksti palka vaid nende päevade eest, mil ta töötas. Päevalistena töötasid need, kel ei olnud võimalik sulaseks minna. Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele teha ka hobuse kasutamise eest. Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed. Toas seisid ka teenijate isiklikud asjad. Need olid kohvritesse või kastitesse pakitud ja seisid enamasti akna all, seina ja voodiotsa vahel või lihtsalt voodi all. Seal elasid enamasti need sulased ja teenijatüdrukud, kes töötasid talus kogu aasta.
asendite jmt. kõrvutused ja vastandused: Pia sile, keha karvane (viht); Küliti sööb, püsti magab (vokivärten). 2. Kahe ajahetke või -vahemiku kõrvutused-vastandused: enne pärast ~ nüüd: Enne elas, nüüd surnud, ise kannab ihu ja hinge (king); päeval öösel: Päeval vorst, öösel soolikas (sukk); Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha täis (säng); Öösi rikas, päeva vaene (riidevarn); hommikul (päeval) õhtul: Hommikul sünnib, õhtul sureb (päike); Hommikul nelja jalaga, lõunaaeg kahe jalaga, õhta kolme jalaga (Inimene); suvel talvel: Sui ta suitseb suurel väljal, talvel kükitab külas (äke); Suvel tüdruk, talvel naine (känd); kevadel sügisel: Sünnib sügise, sureb kevade (lumi, jää); ühel ajal teisel ajal alati: Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik (vanker, regi, hobune). 3
annaabi.ee 
