desinfektsioonivahendites ja biotsiidides. 1. Hõbe kui valuuta – nt naelsterling Suurbritannias. 2. Ehte- ja lauahõbe - Ehte- ja lauahõbe valmistatakse tavaliselt hõbedasulamist, kus on 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske. 3. Fotograafia - Fototööstus kasutab peamiselt hõbehaliide ja hõbenitraati, et toota fotofilmi. 4. Riietus - Hõbe pärsib bakterite ja seente levikut riietel, näiteks sokkidel, seega lisavad mõned riidetootjad seda oma riietele, et vähendada ebameeldivad aroome ning bakterite või seente infektsiooni. Hõbe kantakse lõngale õhukese nanoosakeste kihina ning sellest lõngast valmistatakse hiljem riie. Teadmata on see, kuivõrd hästi hõbeda nanoosakesed riides püsivad ja kas sellel on mingi mõju inimese tervisele. Samuti ei osata öelda, missugust mõju see keskkonnale tekitab. 5. Toidus - Hõbedat kasutatakse toiduvärvina. Euroopa Liidus on hõbeda kasutamine
Linnad, kes tahtsid oma õiguste eest võidelda, moodustasid tihti liite tähtsaim Lombardia linnade liit. Neid toetasid paavstid, kellel oli ka oma huvi mängus nõrgestada Püha Rooma keisreid. Kaugkaubanduse tipuks olid Veneetsia ja Genua. Nende rikkus oli tulnud kauplemise teel idamaadega. Nad rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning Mustal merel. Genua ja Veneetsia olid omavahel ka konkurendid, esines ka meresõdu. Põhjamere-äärsed Flandria riigid olid aga tähtsad riidetootjad. Põhja-Euroopa kaubateed asusid Põhja- ja Läänemerel. Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest
24. Miks kujunesid Põhja-Itaalias välja sõltumatud linnriigid? Nad olid valmis oma õiguste eest valitsejale ka relvastatult astu astuma. 25. Kellega sõlmisid liidu Sveitsi linnad ja miks? Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad? Veneetsia ja Genua kauplesid idamaadega. Peamiselt kaubeldi luksustues (vürtsid ja siid). Flandria linnad olid tähtsamad riidetootjad. Kohapealt said tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid? Kaubalaevade ehitamiseks andis üks kaupmees kapitali, teine ehitas laeva, hankis laadungi ja tegi kaubaretke teoks. Pärast jagati tulu. Siit kujunesid pangad. Mõisted
prahi hulk. [7] 7.2. Efektiivsemad ja loodussõbralikumad tootmislahendued 7.2.1. Ökomood Keskkonnamõjude vähendamiseks ning oma nisi leidmiseks on hakatud arendama ökomoodi. Ökomoe ideeks on riideeseme vähene kahjulik mõju terve elutsükli kestel. Selleks kasutatakse puuvilla, kanepit, bambust ja teisi kultuure, mille kasvatamise on võimalikult jätkusuutlik ning pole kasutatud keemilisi pestitsiide. Orgaanilist puuvilla kasvatatakse vähemalt 12 riigis. [4] Riidetootjad on aasta- aastalt suurendanud orgaanilise puuvilla kasutamist. 2004. aastal hakkas Wal-Mart müüma orgaanilisest puuvillast naiste särke. Praegu on saadaval mitu 20 erinevat kollektsiooni rõivaid ja voodipesu ning see on maailma suurim orgaanilise puuvilla kokkuostja. Vaid kahe aastaga müüs firma 5 miljonit orgaanilist puuvilla sisaldavat riideeset. See näitab, et nõudlus loodusäästlikule moele on suur. [4] 7.2.2
annaabi.ee 
