lisaliigutusi. Kõnehäired vähene sõnavara, sõnaleidmise raskused, arusaamatu kõne Sotsiaalne kohanematus raskused sõprussuhete kujunemisel, teistega mängimisel, reziimiga kohanemisel.(5) Kindlasti ei pruugi avalduda eelnimetatud jooned kõigil lastel! Soovitused õpetajatele Kindlasti tuleks jääda igapäeva organiseeritud tegevuste juurde, näiteks hammaste pesu, riidessepanek, õueskäik ja teised tegevused, sest see tagab järjepidevuse. Veel on oluline, et õpetajad tunnustaksid lapse tugevaid külgi, mis tõstavad tema enesehinnangut ning tekitavad kindlustunnet, tähtis ka see, et pidevalt tuleks arendada lapse võimeid, see kõik soosib lapse paranemist.[4] Kindlasti tuleb hüperaktiivse lapse kasvatamisel ja õpetamisel teha pidevat ja järjekindlat tööd ka koos vanematega, sest toetav perekond võib paranemist soosida. Selleks,
Raamat täis naljakaid lugusid, millel kindlasti on sees ka oma õpetussõnad, kuidas oleks võinud teisiti teha või poleks mõnda asja üldse teha vaja olnudki. · ,,Petra lood" (Tänapäev, 2008) vene keeles 2011) ,,Petra lood" on Kristiina Kassi neljas raamat, mille lood on inspireeritud autori enda tütre igapäevategemistest. Käsitletud on igapäevaseid tegevusi: partide söötmine, issiga kelgutamine, uusaasta paugutamine, hommikune riidessepanek , munade värvimine, issiga poes käimine, suvilas käik, seenel-ja kalalkäimine, toa värvimine, juuste värvimine. Eriti paistis silma lugu ,,Suurte inimeste jutud", kus ema ütles Petrale juukseid harjates, et ta näeks väga kena välja ka ilma tukata. Laps võttis emal sõnast kinni ja kui ema poodi läks, lõikaski omal tuka ära. Emal oli ahastus missugune ja ta seletas Petrale, et talle meeldiks kui tüdruk oma tuka välja kasvataks mitte ära lõikaks
Seletused lapsele olgu selged ja täpsed, sest pikast jutust ei oska laps olulist eraldada ja tema arusaamistes tekib sagadus. Kui lapse keeleline areng on puudulik või hilinenud, mõjub see lapse suhtlemisele eakaaslaste ja täiskasvanutega ja pidurdub tema vaimne areng. 5 3. Süsteemid, mida kasutada. Kõnelema õpib laps põhiliselt igapäevastes tegevustes- olgu see söömine, riidessepanek, pesemine või jalutuskäik. Mitmesuguste esemete ja nähtustega tutvub laps oma kõige lähemas ümbruses tegutsedes: kodus, oma rühmaruumis, lasteaia õues. Kahe-kolmeaastase lapse maailma avardavad argipäevased sündmused, nagu poeskäik, mänguväljakul mängimine või jalutuskäik lähimasse metsatukka. 3.1. Jäljendusmängud Maimiku kõne arengule aitavad kaasa mitmesugulised hääliku-, silbi-, puhumis-, ja
annaabi.ee 
