Näiteks õunte ostueelistus transpordi keskkonnamõju suhtes peaks olema: Eesti õun, siis Poola, Hispaania ja siis alles Austraalia. Mida vähem pakendit, seda parem. Pigem osta üks suur, kui mitu väikest- saad rohkem toodet ja vähem pakendit. Kui on valida paberpakend ja kilepakendi vahel, siis on säästlikum valida pakendid, mis on tehtud taastuvast loodusvarast, nagu seda on puit. Poodi võiks kodust kaasa võtta kina olemasoleva kile-või riidekoti. Väikseid kilekotte saab hõlpsalt korduvkasutada lahtiste kommide, saiakeste või puuviljade ostmiseks. Jookide valiku võiks pakendite seisukohalt olla järgnev: Korduvkasutatav klaas, taaskasutatav klaas, korduvkasutatav plast, taaskasutatav plast, kilepakendid, tetra- ehk kartongpakendid. Ökomärgid toodetel näitavad, et kasutatud ei ole kunstväetisi ja mürkkemikaale. Liha ja taimetoidu vahel tasakaalu otsides on soovitav suurendada taimsete toodete osa-
a. In vivo (loomkatse) b. In vitro (laboratoorne) jäljendatakse mäletsejaliste seedeprotsessi. Katseklaasi võetakse 5...10 g uuritavat ainet ja pannakse peale looma vatsavedelikku (jääb seisma 48 tunniks) Pärast vaageldakse kui palju jäi seedumata ja siis "pannakse pärismakku". c. Indikaatormeetod d. In sacco vatsakotikese meetod. Riidekoti sisse pannakse 50 mg kuivsööta ja lastakse nööriga vatsa Söötade energeetiline hindamine 1) heinaekvivalent ja heinaühik 2) vilise ühik aluseks on jõusöödasegu (1/3 teraviljajahu, 1/3 õlikooki, 1/3 kliisid) 3) Wende analüüsiskeem ja seedekatsed 4) Seeduvate toitainete summa 5) Tärklisväärtus 6) Skandinaavia odrasöötühik 7) Rauasöötühik 8) Metaboliseeruv energia
annaabi.ee 
