Väljenduses ilmselge välismõju. Modernistlik kirjandus on autorite katse anda teostele mittetraditsiooniline kvaliteet, tehes seda sageli eksperimentaalsete tehnikatega. Esmast süstemaatilist modernistlike tehnikate kasutamist võis näha uussensualismi liikumise (shinkankaku-ha) esindajate tekstides. ( uussensualism -Liikumisele pandi alus a1924. Andsid välja kirjandusajakirja Bungei jidai. Seda liikumist seostatakse eelkõige Yokomitsu Riichi`ga. Uussensualistid ei seisnud mitte ideoloogiliste ideede, vaid kirjanduslike printsiipide ja uute tehnikatega eksperimenteerimise eest. Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine. Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et
Tema esimesed märkimisväärsed tekstid olid Supein inu no ie (1917) ja Den`en no yutsu (1918). Tema arvates modernsel kirjandusel neli joont: naturalism, mis kirjeldab asju nii nagu nad on; hedonism, mis kirjanduses esindab sensuaalset dekadentsi; detektiivsus; uusklassitsism, mille abil autor vaatab sügavale oma karakteri hinge. Peale sõda kirjutas Kindai nihon bungaku tenb, mis on kriitika tollase kirjanduse pihta. Yokomitsu Riichi Tema paremad teosed on vähem kunstlikud, ning kus on näha autori enda isiklikke kogemusi. Yokomitsu esimest täispikka romaani Shanghai (1928-31) peetakse üheks klassikaliseks uussensualismi näiteks. Kikai (1930). Teksti läbib omamoodi kütkestavalt rõhuv masendus. It Sei (1905-69) It saavutas tunnustuse J.Joyce`i ja D.W. Lawrence`i tõlkijana. a1929 hakkas välja andma ajakirja Bungei reiby. Kõige ekstreemsemaks näiteks Joyce`i mõjutustest on M hyakkaten (1931).