Antant püüdis Saksamaad talitseda, kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased tõmbusid ida poole ning eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks. Juunis puhkesid lahingud : sakslased löödi Võnnus(23.juuni Võidupüha) puruks, Riiagi oleks ära võetud, kui lääneliitlased poleks rahu sobitanud(3.juuli). Lätis tuli tagasi Ulmanise valitsus, sakslased tegid okt. uue katse tungiti vene sõdurite ja ohvitseridega (eesotsas P.Bermondt-Avalov) Riiga (eesti soomusrongid saabusid appi ja päästsid Riia). Rahukõnelused : Vene valgete Loodearmee tõmbus PA-ga tagasi Eesti poole Vene aladel kehtestati hirmuvalitsus (Eestit peeti ajutiseks ,,kartulivabariigiks", eesti sõdurid ei tahtnud nende poolel võidelda)
paanikas ida poole. Landeswehr'i juhid nõudsid Eesti vägede lahkumist Lätist, Eesti pool vastas samaga. Ulmanise valitsusega liidusuhetes olevate eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks. Juunis puhkesid lahingud. Eestlastele kujunes see konflikt otsekui arveteõiendamiseks sajandipikkuse rõhumise eest, sõdurid läksid lahingusse vaimustusega. Kindral Ernst Põdderi juhtimisel löödi sakslased Võnnu lahingus puruks, neid jälitati Riiani ja Riiagi oleks ära võetud, kui lääneliitlased poleks vaherahu sobitanud. Lätis tuli taas võimule Ulmanise valitsus, mis kosus peagi ka sõjaliselt. Võnnu (cesise] vallutuspäeva 23. juunit hakati Eestis hiljem tähistama Võidupühana. Kuramaale taandunud sakslased tegid oktoobris siiski veel ühe katse Läti vallutamiseks ja seal Saksamaast sõltuva vasallriigi moodustamiseks. Saksa väeosi täiendati vabatahtlikega maailmasõjas vangi langenud vene sõdurite ja ohvitseride
annaabi.ee 
