suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ei saanud kaugemale visata, et ta viskamiseks liivatera oli valinud. Oleks ta kiviga visanud, oleks ta ammugi võitnud. Kalevipoja istumisekohad Kuusalus leitakse mõnda kohta, kus Kalevipoeg istunud. Üks niisugune on Kodasuu väljal mere ligidal. Selle kivi otsas istunud korra Kalevipoeg ja vaadanud sealt kaua aega merd. Teine istumisekoht on Kuusalu kiriku ligidal - Rihu ämm. Sellegi otsas puhanud Kalevipoeg. Rihu ämm on suur kivikangur (= kivihunnik). Seal tulnud korra 2 pulmarongi vastastikku. Nagu niisugusel korral alati, tõusnud nendegi vahel tüli. Ühe pulmarongi pruut löödud maha ja maetud sinna. Mälestuseks kantud hauale hulk kiva kokku. Pärast visanud möödaminejad sinna kiva. Kas Kalevipoeg ka visanud, ei ole teada. Pärastpoole hakatud Rihu ämmal esimest korda linnaminejatelt «rumalust» nõudma. See on: nad pidanud vanematele linnaskäijatele viina ostma
laineline joon. Emaste isendite alatiiva servaalal esineb musti ja hallikaid laike.Mõlema sugupoole tagatiibade alaküljed on kaetud rohekas- hallide täppidega. Reseedaliblikat võib kohata meil juunist augustini, augustis lendavad ka kevadise rändelaine kohalikud järglased. Lendab orunõlvadel, raudteetammidel ja teeservadel. Liblikad peatuvad nektari imemiseks õitel (lutsern). Röövikud toituvad reseedaliste sugukonda kuuluvatel taimedel (valge reseeda, kollane reseeda, rihu-peenlook) süües õisi ja valmivaid seemneid. Talvitub nukk. Meie kliimas ei suuda see liik kahjuks talve üle elada. (Viidalepp, Remm 1996: 204) Eelmisel aastal leidis minu isa vaid ühe isendi 1. oktoobril lutsernil toitumas. 5 Reseedaliblikas lutsernil nektarit imemas 31.08.2013. 2.3. Ruuge- võiliblikas (Colias crocea) Võiliblikate perekonna liigid elavad enamasti stepis mõned liigid ka tundras ja mägedes. Eriti