alangutest.settek kihid on neis enam korrap lasumusega.mida läbiv maak tarund magmast kivimkeh e intrusiivid(ardennid,vogeesid).kurdmäestikud-kurrutuse käigus laamade serv paken ,suurem osa kokkupres kivimassist surut sügavamale vahvevöösse ,väike osa kasvab kõrgust(alpid,himaalaja) kilpvulk-aluseline laava,liikuvl,tardub aegl,ook keskmäest,madalad.kihtv-happeline laava,väheliikuv,tarbuk kiir,mandrilistel,kõrged... maavär tug rihti sk-magnituudidesmaavär piirk-seotud laamade servaalad,paikn peamiselt 2 vööndiga-vaikse ook tuleõngas,euraasia l osas nn vahem vöö.. murenemine-kivimite lagun välisj mõjul.füüs muren(rabenemine)- temp kõik tagaj,polaar,lähip aladel,kõrgmäest,kõrbed,kivim keemiline koost ei muutu.keem muren(porsumine)-vee ja vesilahuste mõjul soojas,niiseks kliim,lähistroopika,ekvatoriaal,lähiskevator,karstivormid:lubjak,krtiit sool. karst-karstumise tagaj tekk pinnav v nende kogum
Vektorid on samasihilised e. kollineaarsed, kui nende sihid on paralleelsed. r r Kui u = ( X 1 ; Y1 ; Z1 ) ja v = ( X 2 ; Y2 ; Z 2 ) , siis r r r r X 1 Y1 Z1 u Pv u = kv = = = k (kollineaarsete vektorite vastavate koordinaatide X 2 Y2 Z 2 suhted on võrdsed). Vektorid on komplanaarsed, kui nad kuuluvad ühe ja sama tasandi rihti. r r r Olgu u = ( X 1 ; Y1 ; Z1 ) , v = ( X 2 ; Y2 ; Z 2 ) ja t = ( X 3 ; Y3 ; Z 3 ) . Need vektorid on komplanaarsed parajasti siis, kui X 1 Y1 Z1 X 2 Y2 Z 2 = 0 . X 3 Y3 Z 3 7.4 Vektorite skalaarkorrutis Kahe vektori skalaarkorrutis on nende vektorite pikkuste korrutis vektorite vahelise
7.3 Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus Vektorid on samasihilised e. kollineaarsed, kui nende sihid on paralleelsed. r r Kui u = ( X 1 ; Y1 ; Z1 ) ja v = ( X 2 ; Y2 ; Z 2 ) , siis r r r r X 1 Y1 Z1 u Pv u = kv = = = k (kollineaarsete vektorite vastavate koordinaatide X 2 Y2 Z 2 suhted on võrdsed). Vektorid on komplanaarsed, kui nad kuuluvad ühe ja sama tasandi rihti. r r r Olgu u = ( X 1 ; Y1 ; Z1 ) , v = ( X 2 ; Y2 ; Z 2 ) ja t = ( X 3 ; Y3 ; Z 3 ) . Need vektorid on komplanaarsed parajasti siis, kui X 1 Y1 Z1 X 2 Y2 Z 2 = 0 . X 3 Y3 Z 3 7.4 Vektorite skalaarkorrutis Kahe vektori skalaarkorrutis on nende vektorite pikkuste korrutis vektorite vahelise
Vektorid on samasihilised e. kollineaarsed, kui nende sihid on paralleelsed. r r Kui u X 1 ; Y1 ; Z1 ja v X 2 ; Y2 ; Z 2 , siis r r r r X 1 Y1 Z1 u Pv u kv k (kollineaarsete vektorite vastavate koordinaatide X 2 Y2 Z 2 suhted on võrdsed). Vektorid on komplanaarsed, kui nad kuuluvad ühe ja sama tasandi rihti. r r r Olgu u X 1 ; Y1 ; Z1 , v X 2 ; Y2 ; Z 2 ja t X 3 ; Y3 ; Z 3 . Need vektorid on komplanaarsed parajasti siis, kui X 1 Y1 Z1 X 2 Y2 Z 2 0 . X 3 Y3 Z 3 7.4 Vektorite skalaarkorrutis
Priidu Peetsalu VB 109 620 3470 Priit Kulu V 224 620 3352 Priit Põdra V 414 620 3302 Raaja Aluvee Kopli 116 - 219 620 3916 Raivo Sell V 308 620 3201 Rein Rootamm Kopli 116 - 212 620 3910 Renno Veinthal V 219 620 3351 Riho Päärsoo V 222 620 3361 Riho Tarbe V 221 620 3353 Rihti Harmants Kopli 116 - 202 620 3900 Risto Kõiv V 214 620 3259 Robert Talalaev V 218 620 3355 Ruth Kulbas V 211 620 3257 Siim Link Kopli 116 Sille Tamm 620 3350 Sirje Roosme V 219 620 3350 Sirje Viitmaa Kopli 116-219 620 3916 Sulev Soosaar Kopli 116 - 305 662 1612
objekti. Kasutame mõisteid: 1-dimensionaalne objekt siht, 2-dim. objekt riht (rihtimine tasase pinna tekitamine), 3-dim. objekt tiht (tihe objekt), 4-dim. objekt niht (neljamõõtmeline objekt). Sihi (1-dim. süsteemi) määratlemiseks (lõigu saamiseks) ühendame kaks 0-dim. objekti (punkti), rihi määratlemiseks kaks omavahel ristuvat lõiku (sihi tükki), tihi määratlemiseks kaks tahku (rihi tükki) jne. Seega: 2 rihti + nende ühine siht tiht, 2 tihti + nende ühine riht niht jne. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Mõistet liikumisvõrrand kasutatakse sageli ka avaldise kohta,
objekti. Kasutame mõisteid: 1-dimensionaalne objekt siht, 2-dim. objekt riht (rihtimine tasase pinna tekitamine), 3-dim. objekt tiht (tihe objekt), 4-dim. objekt niht (neljamõõtmeline objekt). Sihi (1-dim. süsteemi) määratlemiseks (lõigu saamiseks) ühendame kaks 0-dim. objekti (punkti), rihi määratlemiseks kaks omavahel ristuvat lõiku (sihi tükki), tihi määratlemiseks kaks tahku (rihi tükki) jne. Seega: 2 rihti + nende ühine siht tiht, 2 tihti + nende ühine riht niht jne. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Mõistet liikumisvõrrand kasutatakse sageli ka avaldise kohta, 7
Peeter De Bakker Mäealuse 2-2 620 3357 Priidu Peetsalu VB 109 620 3470 Priit Kulu V 224 620 3352 Priit Põdra V 414 620 3302 Raaja Aluvee Kopli 116 - 219 620 3916 Raivo Sell V 308 620 3201 Rein Rootamm Kopli 116 - 212 620 3910 Renno Veinthal V 219 620 3351 Riho Päärsoo V 222 620 3361 Riho Tarbe V 221 620 3353 Rihti Harmants Kopli 116 - 202 620 3900 Risto Kõiv V 214 620 3259 Robert Talalaev V 218 620 3355 Ruth Kulbas V 211 620 3257 Siim Link Kopli 116 Sille Tamm 620 3350 Sirje Roosme V 219 620 3350 Sirje Viitmaa Kopli 116-219 620 3916 Sulev Soosaar Kopli 116 - 305 662 1612 Svetlana Gromova V 303A 620 3301
annaabi.ee 
