telgtasandis. kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale: max=1+p+ts 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete 62. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. arvutus. Hõõrdeülekannete töös kasutatakse hõõrdejõudu, mis tekitatakse kahe sileda Rihmülekanne koosneb vedavast ja veetavast veetav rihmrattas (veetavatest) hõõrdratta (vedava ja veetava) omavahelise kokkusurumisega. Hõõrdeülekanded on rihmarattast, neid ühendavast rihmast, rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. kas püsiva või muudetava ülekandesuhtega. Muutuva ülekandesuhtega Liikumine kantakse üle rihma ja ratastevahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdeülekandeid nimetatakse variaatoriteks. Hõõrdeülekandeid kasutatakse laias hõõrdejõud, peab rihm ratastel olema pingutatud
Tsentrifugaaljõust Fv qv 2 , z1 t n kus v – keti kiirus, v . 60 10 3 Koormus vedavas ketiharus F1 Ft F f Fv . 116 Koormus võllile FV Ft 2 F f 22. RIHMÜLEKANDED Rihmülekanne koosneb vedavast ja veetavast veetav rihmrattas (veetavatest) rihmarattast, neid ühendavast vedav rihmrattas rihmast, rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumine kantakse üle rihma ja ratastevahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdejõud, peab rihm ratastel olema pingutatud. Rihmülekandeid kasutatakse suurtel kaugustel Sele 22.1. Rihmülekanne. paiknevate võllide ühendamiseks. Eelised: - müratu töö; - dünaamilise koormuse sumbuvus;