Absense of the letter Õ Impersonal da-infinitiive Plural is i-plural: puhaste kätega>puhti käsiga Tartu dialect Commonly used the,,na" indirect speech identifier: olevat>olna, kirjutavat>kirjutana de-liiative ending : pudelisse>pudelide Strong i-plural : lehtedest>lehtist Mulgi dialect Instead of E the presence of A : kirjutama>kirjuteme Words don´t start with H :hobune>obene, haukama>aukame Occurance of E-plural : rihmade > rihme, poegadel > poigel The first letter disappears from words beginning with a consonant : trepp>repp, klaas>laas, pliiats>liiats. Võru dialect he-ending in illative declination : hoonesse>huunõhe Presense of H in inessiive declination: metsas>mõtsah Vocalharmony : kõnelema>kõnõlõma NUMBRID Phrases 1 üt miä? - mis? / what? 2 kat kiä? - kes? / who
põhjaeestiga sarnaseid jooni (näiteks: -se lõpuline illatiiv, -de mitmus, pluurali nominatiivis – d, -de, -da esinemine, sõnaalguses konsonantühendi puudumine, e-mitmus, v kadu). Mulgi murde tunnuseks on h kadu sõnaalguses (hobune < obene), ks muutmine ss-iks (nõgessa), diftongi kadu madalate tagavokaalide vahelt (sõage), t ja d kadu sõna lõpust (mihe nakassive), seesütlev kääne –n lõpuline (mõtsan), e- mitmus (rihmade=rihme), üheks tüüpiliseks erijooneks on da-infinitiivi käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitav vorm (ära mine < ärä minnä). (Ilves 2012) Numbrid mulgi keeles: üits (üks), kaits (kaks), kolm (kolm), neli (neli), viis (viis), kuus (kuus), seitse (seitse), katessa (kaheksa), ütessa (üheksa), kümme (kümme), üitstõist (üksteist), kaitsteist (kaksteist), miljun (miljon). (Ilves, 2010)
annaabi.ee 
