Väljalase 47,28 38,04 Sisselase 46,40 38,00 4. Väljalase 47,29 38,06 Kuna nukkvõlli kulumine on lubatud piirides, siis sobib ta kasutamiseks ka edaspidi. 7.Vastasime küsimustele: 7.1 Määrata (ja näidata/tõestada) nukk- ja väntvõlli vaheline ülekandearv. Nukkvõlli rihmarattal on 40 hammast, väntvõlli rihmarattal on 20 hammast, seega kui väntvõll teeb ühe pöörda, siis nukkvõll teeb 2 pööret. Ülekandearv 1:2. 7.2 Määrata sisse-ja väljalaske klapi tõusud millimeetrites. Sisselaskeklapi tõus on keskmiselt 8,32mm. Väljalaskelapi tõuson keskmiselt 9,10mm. 7.3 Kuidas toimub klapivahede reguleerimine? Klapivahede reguleerimist teostatakse tõukuritepealsete seibide vahetamisega. 7.4 Kui suur on nukkvõlli töölõtk plokikaanes?
kergsulameid. 22.2. Rihmade pingutusmoodused. Kõik rihmad vajavad tööks eelpinget, mis rihma venimisel väheneb. Selle vältimiseks kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust. a) b) c) d) Sele 22.5. Rihmrade pingutusskeemid . a – mootori liikumisega, b – mootori pööramisega, c – pingutusrullidega, d – rihmarattal tekkiva reaktiivmomendiga. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud (veetavale) rihmaharule. Reaktiivmomendiga pingestuse eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. 22.3. Rihmülekande geomeetria. Ülekande projekteerimisel määratakse harude vaheline nurk , haardenurk , rihma pikkus L ning lõputu rihma puhul ka telgede vahe a. a Sele 22.6