3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000) Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista.''(Beyer, Eessõna, lk 15.). Kuid Sörenile see tõenäoliselt meeldis, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks.(Saarinen 1985) Hiljem kaldus Sören hoopis teise äärmusse eetilisse rigorismi. Varsti muutus ta aga väga religioosseks inimeseks, kelle eesmärgiks sai olla tõeline kristlane. Kierkegaard tahtis saada kirikuõpetajaks, kuid mõistis õige pea, et luteri pastori elu ei sobi talle. (Meos 2000) 1840.aastal kihlus Sören 17aastase Regine Olseniga, kõrgema ametniku tütrega. Tütarlapse omadustest võlusid teda kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Kohe hakkasid Sorenit vaevama kahtlused, kas ta ikka suudab Reginet õnnelikuks teha. Isa
· Rutiinses kohusetäitmises on midagi ülevat eetik · Kuuldus, et praegu on hästi trendikas tõmmata vesipiipu, filister ärgitaks teda vesipiipu hankima Tarvis on välja uurida selle inimese vanus, sugu, päritolu, töökoht ja sissetulekud ning selle põhjal võib julgelt ennustada, milline saab olema tema seisukont antud küsimuses selline mõtteavaldus võiks Kierkegaardi kohaselt illustreerida · eksistentsialismi · eetilist rigorismi · nartsissism. · essentsialismi. Jah, need on tõesti essentsialistlikud mõtteavaldused, sest eeldatakse, et on mingid olemuslikud seaduspärasused Milline on Kierkegaardi arvates (religioosse) usu ja absurdi seos? · Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda · Absurdsena näib see, millest veel aru ei saada; esialgu tuleb sellesse uskuda, hiljem saadakse ka aru ning siis pole enam vaja uskuda