kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus jäikus. Tuumad saavad innervatsiooni ka ajukeselt ja peaajukoorest. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid Vaheaju altpoolt piirneb keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju koostisse kuuluvad kaks suuremat osa: nägemiskühmud e. thalamus ja hüpothalamus (nägemiskühmu alune piirkond). Hüpothalamus on ühenduses ajuripatsiga. Thalamust läbivad kõik tundlikust juhtivad juhteteed v.a. haistmistundlikkus. Tundlikkuse juhtimine peaaju koorde on kolme neuroline
Lihast võib vigastada tugev komprimeeriv tegur. Kõõlused on kompressioonivigastustele väga vastupidavad, kuna nad koosnevad tihedast kollageensest maatriksist. Kõõlusetupe rebendeid ja verevalumeid kõõlusetupes esineb harva. Komprimeeriva vigastuse korral võib kannatanu mõnikord tegevust jätkata. Sageli on valu ja funktsioonihäired algul tagasihoidlikud. Järgmine päev avalduvad tugev valu ja lihaste rigiitsus, tekib spasm. Seega on kasulik alati pidada vigastust raskemaks, kui algul näib. Tuleb hoiduda füüsilisest koormusest, kuni valu täielikult kaob ja liigutused taastunud. Asudes trenni tegema peab mõnda aega jälgima paranenud piirkonda. Koormuse all võib tulla välja, et vigastus ei ole veel täielikult taastunud ning siis peab jätkama ravi. Lihasrebendid tekivad mitmesuguste mehhanismidega. Kõige sagedasem põhjus on ekstsentriline kontraktsioon